Täna ilmus Delfis artikkel “PR-mees: avamistega viivitamine on taunitav”, kus suhtekorraldaja Ivo Rull on toonud näiteid ja teinud järeldusi, mis kahjuks on veidi vildakad. Ehitus ja restaureerimine on ilmselt valdkonnad, mida austatud suhtekorraldaja arvab end küll tundvat, kuid paraku ei pea ta väited paika.
Selles on tal muidugi õigus, et Nõmme turu renoveerimine on seotud valimistega, ja ma pole seda kunagi varjanud. Valimislubadused ongi täitmiseks ja seda oleme ka Nõmmel teinud – mais külastajatele avatud turg on Nõmme uhkus.
Ajaloolise turuhoone avamine alles sügisel ei ole piinlikult täpselt ajastatud poliitiline kampaania, samuti ei ole ajaloolise turuhoone valmimisega sihilikult viivitatud, nagu väljendub Ivo Rull. Tuletaksin siinkohal kõigile meelde, et 20 miljonit krooni turu renoveerimiseks eraldati eelmisel aastal. Esialgseid kalkulatsioone tehes ei mahtunud turuhoone restaureerimine eelarvesse ning kavas oli maja konserveerida, et see edasi ei laguneks ning kunagi hiljem see koostöös erakapitaliga korda teha. Pärast kõikide uue Nõmme turu ehitushangete lõppemist oli aga selge, et tänu olulisel määral odavnenud ehitushindadele on võimalik ka muinsuskaitse all olev maja korda teha.
Lugupeetud suhtekorraldajad, kes kahtlemata, kogu minu austuse juures, oskavad hästi suhteid korraldada, ei mõista aga ilmselt, et ehitus, eriti veel vana ja mädanenud hoone uuesti elluäratamine, on aeganõudev protsess. Mais toimus restaureerimistööde ehitushange ning vahetult enne jaanipäeva sõlmiti leping hoone täielikuks restaureerimiseks. Järgnesid uuringud, katsetused, vana fassaadi eemaldus, konstruktsioonide vahetused, majaseene kahjutuks tegemised. Mainitud on vaid mõned küllaltki ajaliselt mahukad tegevused.
Nõmme turu renoveerimist alustades oli meie eesmärk tavapärane turutegevus esimesel võimalusel taastada ning viimane aeg selleks oligi mai keskpaik. Seda ootasid ka kaupmehed, kellele turul müümine on igapäevane teenistus. Uut on alati lihtsam ehitada kui vana taastada.
No comments:
Post a Comment