Miks keskturu direktor ostab kala Nõmme turult?

Liha töötlemine Nõmme ja keskturul

Ikka ja jälle kostab minu kõrvu jutt, kuidas Nõmme turg on liiga kallis ja et keskturul on kõik poole odavam. Seda väidet kinnitab ka kahjuks esmane pilguheit Maalehe ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatud iganädalasele turgude võrdlustabelile. Tundub kuidagi kahtlane ja mitte usutav, et Eesti talukaupa on võimalik mõnel turul müüa kodumaiste kasvatajate omahinnast odavamalt. Seetõttu kirjutasime ühel septembripäeval Nõmme turu hinnad paberile ja seadsime sammud keskturule. Oma silm on kuningas.

Möödub vaid kümmekond minutit, kui meiega liitub ka keskturu direktor, kes heatujuliselt Nõmme turgu kiidab ja end Nõmme turu püsikliendina tutvustab. Pean tunnistama, et antud hetkel on raske paremat komplimenti tahta. Eestimaiste talukaupade ala on keskturul tilluke. Lihtsalt polevat müüjaid, kes sooviksid seal oma kaupa turustada. Tegelikult pole see ka mingi ime. Vesteldes nii Nõmme kui kakeskturu müüjatega, selgub, et Eestis pole kahjuks nii palju aedviljakasvatajaid, et oleks võimalik varustada kõiki Tallinna turgusid. Seetõttu on eriti oluline eristada kodumaine toodang imporditud konteinerkaubast.

Erinevalt teistest turgudest pöörame Nõmmel tähelepanu kauba päritolule. Turuhaldurid kontrollivad korrapäraselt saatelehti ja väiksemagi kahtluse puhul kontakteeruvad lausa tootjaga. Ainult pideva ja sihikindla tööga saab välistada valemängijad. Kahjuks muutub selles valguses Maalehes avaldatav tabel mõttetuks. Ei saa ju ometi võrrelda Poola tomati hinda Eesti tomatiga. Igatahes haarates taskust paberi ja kõrvutades numbreid keskturu kodumaise toodangu hindadega, selgub tõde.

Eestimaise talukauba puhul on Nõmme turg kohati lausa soodsam. Suundume üheskoos tutvuma keskturu lihamüügiga. Liha raiumine käib lahtiselt pakkudel, mida katavad banaanikasti küljest rebitud papitükid. Vägisi meenub aastatetagune pilt Nõmme vana lihamaja räpasest keldrist. Heidame pilgu taas hindadele. Odavama hinnaklassi tooted on Nõmme turust väheke soodsamad, aga kvaliteetne toodang seevastu kallim. Näiteks lambalihakarree oli keskturul kohati kümme krooni kallim. Kalaosakond on tagasihoidlik.

Hinnaskaala on võrdne Nõmme turu omaga, aga valik on selgelt väiksem. Sisenedes meenutab keskturu direktor, et kala ostab tema oma koduturult – Nõmmelt. Miks? Sest teil on seal kõik puhas ja ilus, kõlas vastuseks.

Trubetsky pigistab ühiskonna mädapaiset

Tõnu Trubetsky astus Keskerakonda, Propeller pani selga rohelised särgid ja meedias sõimatakse Trubetskyt, et too olla mälestuskontserti naeruvääristanud. Mida ta siis seal ära rikkus? Hakkas Smilersi laule laulma? Ei hakanud ju, laulis vanu häid Vennaskonna lugusid ja kõik.

Ega asjaolu, et Trubetsky nüüd Keskerakonda astus, tee tast kehvemat luuletajat ja Vennaskonna lugusid vähem heaks. Et Trubetsky Eesti esianarhistina mõned aastad tagasi roheliste erakonda astus, selle üle ei ilkunud keegi. Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas kandideeris ta ju eelmistel valimistel lausa parlamendiliikmeks. Kogudes seejuures arvestatava hulga hääli. Sellest ajast ei mäleta propelleri rohelisi särke ega lehekülgede pikkuseid imestavaid või lausa halvustavaid arvamuslugusid. Rääkimata appihüüetest, et kuidas küll Trubetsky ennast maha müüs?

Kas nüüd ongi nii, et kui inimene otsustab end poliitiliselt määratleda, siis võib ta astuda ainult IRL-i, Reformierakonda või Roheliste erakonda? Need, kes ükskõik, mis põhjusel, olgu siis selleks sotsiaalne ajend, spekuleeritud miljon krooni või kuus õlut, leiavad, et õige on astuda sotside, keski või rahvaliidu ridadesse, saavad olema ühiskonnas põlatud, sest teatud huvigrupp leiab, et nii kohe kuidagi ei kõlba. Kui Trubetsky kuulus Eestimaa Roheliste Erakonda, oli kõik korras, keegi ei tõstatanud küsimust tema parteistumise osas.

Et Trubetskyl roheliste omavahelisest kemplemisest villand sai ning ta neis pettus, ei suuda aga keegi uskuda. Ei ole võimalik pettuda Eestima Roheliste Erakonnas. See on lihtsalt välistatud. Siin pole mõtet isegi midagi arutada. Samuti ei suuda keegi uskuda, et Vennaskonna laulja astus Keskerakonda maailmavaatelistest tõekspidamistest lähtuvalt. Selline asi ei olevat lihtsalt võimalik. Kindlasti pidi ta saama miljoni või paremal juhul kaks. Aga võibolla ka sada miljonit. Numbrit ei tea keegi, aga raudselt saavad kõik Keskerakonnaga liitunud kohe pururikkaks. Samuti ollakse veendunud, et Eesti suurim erakond, kes kasvas välja Rahvarindest, olles Eesti Vabariigi taastaja, müüb selle esimesel võimalusel venelastele kohe maha. Varsti täitub juba 20 tegusat aastat, aga tehingut pole toimunud. Aga müüvad kindlasti, ollakse veendunud. Raudselt! Selliseid lauslolluseid ikka annab genereerida.

Mina olin nõmmelase Tõnu Trubetsky soovitajaks, kui ta Keskerakonna liikmeks astuda soovis. Tema enda palvel. Ei lubanud miljonit. Isegi mitte ühte senti ei lubanud. Kui aus olla, siis mitte midagi ei lubanud. Aga selle-eest oli mehel selge visioon tolerantsest Eesti Vabariigist ja nägi Keskerakonnas ainsat alternatiivi pikalt paremale kiivas olnud poliitikale. Ehk nagu ta ise ütles: „Minu arust on õige omada oma arvamust ja mitte lasta end massist kanda.“

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

Enese poliitiline määratlemine on igaühe põhivabadus ja demokraatia alustala, mida ei peaks ühelgi juhul seostama isiku professionaalse tegevusega. Tagakiusamine poliitiliste vaadete pärast on aga tegevus, mille eest on ette nähtud kriminaalvastutus ja selle uurimisega tegeleb Eesti Vabariigis Politsei ja Prokuratuur.