Minu kodualuse maamaksu kõne 14. juunil Riigikogus

Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid!
Kõike, mis siin saalis täna on räägitud ja tegelikult juba eelmisel nädalal, on ju huvitav kuulata, aga sellegipoolest Tallinna elanikuna jääb mulle arusaamatuks, kus me õigupoolest oleme. Kas me arutame siin Tallinna asju, riigi asju või miks mitte Nõmme linnaosa asju? Korduvalt küsides Sven Sesterilt, siis ma tahan teda siinkohal kiita, sest tema vähemalt sõnades väitis, et selle eelnõu eesmärk ei ole ärategemine Tallinnale. See eelnõu ei puuduta ainuüksi otseselt pealinna.

Aga kui me vaatame näiteks tõepoolest härra Randperet, Võru-, Valga- ja Põlvamaa saadikut, siis tema rääkis ainult Tallinnast ja see tõepoolest tekitab minus arusaamatu tunde ja olukorra. Minu meelest on kõik väga lihtne: kui me oleme algklassides, siis me räägime algklassi teemadest, kui me oleme põhikoolis, siis me teeme kahe tundmatuga võrrandeid, kui me oleme keskkoolis, siis me teeme trigonomeetriat ja ülikoolis teeme teadust. Me ei aruta Nõmme halduskogus Riigikogu küsimusi, me ei aruta Riigikogus Tallinna küsimusi ja vastupidi. Jätkuvalt mulle tundub, et siin saalis on inimesi, kes seda ei mõista, kes soovivad siin saalis, olles ise, tehes teadust, rääkida algklasside teemadel. Aga Jumala eest! See võimalus on kõigil olemas.

Eelmisel nädalal käis siin Riigikogus üks ekskursioon ja ma küsisin nende käest, et mis te arvate maamaksu kaotusest. Ma arvan, et kui ühte küsimust selliselt püstitada, siis ei leia mitte kunagi ühtegi inimest, kes arvaks, et mõne maksu kaotamine ei oleks hea, et see ei mõjuks talle hästi, sest ta võidab sellest raha. Ma arvan, et kõik ideed maksude vähendamisest kõlavad ilusti ja kahtlemata meeldivad rahvale. Ma hoidun täna siin Tallinnast rääkimast, kuigi Tallinn on oma otsuse teinud ja mul nõmmelasena on selle üle hea meel ja selle üle on ka pikalt arutletud, et kui Tallinn saab kanaliseeritud, võiks selle maamaksu üle vaadata. Samas, mind tõsiselt paneb muretsema see koht, kus me räägime siin erinevatest võimalustest, kuidas hiljem omavalitsustele kompenseerida seda raha, mis on ju tegelikult ligemale 17 miljonit eurot. Siin tuleb aru saada, et kui Tallinna linnal on võimalik oma suuruselt lähtuvalt selliseid otsuseid teha, et seda vabastada, siis väga paljudel maapiirkondade valdadel on see oluline sissetulekuallikas. Mul tõesti tekib hetkel küsimus, kas head saadikud on unustanud alles mõned kuud tagasi olnud mitmete meetrite kõrgused lumevallid ja nii valdade kui ka linnade esindajate abipalved riigile – tulge, olge head mehed, aidake lund lükata, sest lihtsalt ei jätku ressursse, ei jätku raha, et inimesed oma koduhoovist välja saaksid.

Raha teadupärast ei kasva ju puu otsas ja see, et me kirjutame 17 miljonit korstnasse, ei tähenda ju seda, et seda raha me kusagilt mujalt uuesti ei pea n-ö juurde teenima või asemele võtma. Seda teab iga Eestimaa pere, seda teab, ma arvan, 5. klassi õpilane, kellel on ka kuus näiteks 100 eurot oma kuuraha, et kui ta 10 eurot sealt ära võtab, siis ta peab leidma a) variandi, kuidas see kokku hoida või b) kuidas see hiljem tagasi teenida. Mulle tundub, et täna on selline põhitõde täielikult unustatud ja sellele ei leita vastuseid. Muuseas, eile siinsamas puldis, kui rahandusminister Jürgen Ligi meie küsimustele vastas – kell oli, ma arvan, peale seitset, eks ta oli juba väsinud ka –, siis ta lõpuks kolleeg Tamme küsimusele vastates ütles lausa, et ma nõustun teiega, et teoreetiliselt võib vaadata seda 300 miljonit krooni, mis täna tänu kodualuse maamaksu vabastusele jääb riigile ehk omavalitsustele laekumata, kui võimalikku õpetajate palgatõusu.

Võib-olla see tõepoolest tulenes sellisest hilisõhtusest tunnist või rahandusministri soovist küsimused lõpetada, aga tõepoolest tema väitis, et kaudselt võiks seda vaadata ka õpetajate või politseinike või päästjate palgatõusuna. Vähemalt on inimesi, kes saavad aru, kes oskavad arvestada ja mõelda majanduslikult, et kui kusagilt raha ära võtta, siis iseenesest see sinna asemele ei teki. Teisalt, millest me pikalt rääkisime ja mida me küsisime ka hea eelnõu ettekandja Sven Sesteri käest: mis puudutab seda Tallinna küsimust ja võimalikku sissekirjutust. Ma vaatasin stenogrammist järele. Tõepoolest, Sven Sester korduvalt tõi näite, et tema on täiesti veendunud – mulle isiklikult see väide muidugi väga ei meeldi –, et kui keegi on rase, siis keegi selle sünnitoetuse pärast ei vali seda omavalitsust, kus ta saab selle eest rohkem raha. Tõepoolest, ma usun, et seda siin saalis ei pea seletama, et see on ajutine ja tavaliselt positiivse lõpuga protsess ja et ühel hetkel enam selle eest omavalitsuselt raha ei saa. Olgu see siis koolitoetus, mis on ühekordne, rasedustoetus – mis iganes nime all ta siis omavalitsuse puhul on. Küll aga, kui me räägime kodualuse maa maksu vabastusest ja näiteks elanikest, kes täna omavad kinnistut nii Tallinnas kui ka mitmel pool mujal Eestis, makstes seni oma makse näiteks kuskile väikevalda, siis loomulikult suudab igaüks teha selle matemaatilise tehte ja näha, kui palju ta hoiab kokku, kui ta kirjutab ennast sisse Tallinna linna.

Seoses sellega tõepoolest Tallinna eelnõu arvestused näitavad ka seda, et järgmisel aastal peaks oluliselt paranema ka Tallinna tulumaksubaas, kuna inimesed teevad oma valiku, nähes, et sealt tuleb oluline kokkuhoid, kirjutades ennast pealinna sisse. See aga omakorda veelgi halvendab maapiirkondade, väikevaldade, väikelinnade maksubaasi. Arvestuslikult see peaks olema peaaegu 8000 – 10 000 kinnistuomanikku. Tõepoolest, mõnes mõttes võib öelda, et see on väike number. Teistpidi, kui numbreid vaadata, on see oluline.

Kui me toome Nõmme näite, siis ma usun, et nii mõnigi tänane vald, valla juht on väga rõõmus selle üle, et elades küll Nõmmel, teenides väga hästi, makstes suurt tulumaksu, maksab sellest suure osa oma vallale, sellel hetkel nähes, et kõige suurem kokkuhoid tuleb tal siis, kui ta ennast Nõmmele sisse kirjutab, ta seda loomulikult teeb. Ja lõpetuseks, vaadake, see väide, et esimese vabariigi ajal maamaksu ei olnud ja kõik elasid väga hästi, siinkohal ma toon ühe hea näite Nõmme linnast. Nõmme linnas tähendas see seda, et iga krundiomanik hoidis talvel oma tee ja tänava sõidutee keskteljeni puhta. Kas see on eesmärk?

Riigikontroll analüüsib elektrituru avanemist

Riigikontrolör Mihkel Oviir saatis vastuse Lauri Laasi ja minu märgukirjale. Oviir teatas oma vastuses, et Riigikontroll on 2011. aasta kevadel alustanud elektritootmise võimalikke valikuid käsitleva ülevaate koostamist.

Riigikontroll koostab hetkel aruannet, mis annab Riigikogule ja avalikkusele tervikliku ning sõltumatu ülevaate elektritootmisega seotud mõjuteguritest ja eesseisvatest väljakutsetest tuues välja olulisemad otsustamiskohad. Lisaks käsitletakse võimalusi tagada avatud turu tingimustes Eesti energiajulgeolek ning pööratakse tähelepanu tekkivatele muudatustele.

Usun, et valmivat aruandest on palju kasu ning see sunnib lõpuks ka valitsust teadvustama elektrituru avanemisega kaasnevaid probleeme.

Aga kui Stenbocki majas edaspidigi sellest rääkida ei taheta, peame koos Riigikontrolliga survestama valitsust ning kasutama kõiki võimalusi elektri hinna ebanormaalse tõusu pidurdamiseks.

Märgukiri riigikontrolörile juhtis tähelepanu elektrituru avanemisega kaasnevale elektri hinna tõusule ning palus alustada auditeerimist Eesti Energia välisinvesteeringute osas nende otstarbekuse hindamiseks.

Kodukulud alla??? Tartu soovib tõsta veehinda

Tartu Veevärk esitas konkurentsiametile taotluse tõsta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda keskmiselt 30 protsenti, kinnitas konkurentsiameti veeteenistuse juhataja Külli Haab.

Mis toimub? Nõmmelasena ei tunne ma rõõmu AS Tallinna Vesi suurtest kasumitest, aga silmakirjalikkus lihtsalt kurvastab. Kus on nüüd head valitsuserakondade liikmed või Eesti Omanike Keskliit? Infoks, et Tartu hinnad on ilma käibemaksuta, mis tähendab, et võimaliku hinnatõusu puhul on Tartus kokkuvõttes vee hind kohati kallim kui Nõmmel ja Tallinnas.
Lisan siia AS Tallinna Vesi hinnakirja:

http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=389

Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul taotleb firma eraisikutele 22-protsendilist hinnatõusu.

Kui praegu maksavad tartlased vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest 1,56 eurot kantmeeter, siis Tartu Veevärk soovib tõsta selle 1,9 euroni.

Kusjuures veehinda veevärk tõsta ei soovi, kallineb reovee puhastamine.

Ilma käibemaksuta on Tartu Veevärgi soovitud hinnad:

tasu vee eest - 0,58 €/m³;
reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I hinnagrupp - 1,00 €/m³;
reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II hinnagrupp - 1,48 €/m³;.
reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest III hinnagrupp - 2,44 €/m³.

Konkurentsiamet menetleb praegu hinnataotlust.
Jään lootma, et konkurentsiamet seda taotlust ei rahulda või kui tõesti ollakse nõus, siis see on taaskord lihtne näide Eestis valitsevast silmakirjalikkusest ja valest. Peksame üheskoos Tallinna ja selle varjus toimetame omasoodu...