Meenutuseks üks ajalooline infotund eelmisest aastast. Rohkem nagu polegi midagi öelda. Tavapärane ansiplik tuimus vastustes. Kurb.
Lembit Kaljuvee
Küsimus on: mis saab, kui me läheme vabale turule ja hind tõuseb 30–40%? Milline saab siis Eestis hind olema?
Peaminister Andrus Ansip:
Kui me läheme vabale turule, siis on Eestis ka vabaturuhind. Milliseks vabaturuhind kujuneb, seda on minul raske prognoosida. Küllap ta Nord Pooli hind saab olema, aga kas Nord Pooli hind selle järel, kui Eesti, Läti ja Leedu selle turuga liituvad, tõuseb või langeb, on väga raske ennustada. Elektriarve komponente võib tõepoolest jagada nii, nagu teie jagasite. Ma tavaliselt olen kuulnud, et sellisele liigendamisele järgneb ka süüdistus, et makse on kõvasti tõstetud ja seetõttu elektri hind on tõusnud. Tahan kohe ennetavalt ära öelda, et see väide ei vasta tõele. Makse pole tõstetud ja seetõttu elektri hind ei tõuse. Maksutõusudest viimane oli käibemaksumäära tõus, aga see oli juba üksjagu ammu.
Ma siiski jääks oma väite juurde, et Eesti on Euroopa Liidus elektri hinna poolest tagantpoolt teisel kohal. Kõige odavam elekter nii kodutarbijale kui ka tööstustarbijale on Bulgaarias, teisel kohal on Eesti. Ja see väide vastab tõele – seda nii siis, kui me räägime elektrienergia hinnast ilma maksudeta, kui ka siis, kui me räägime elektrienergia hinnast koos maksudega. Igaüks saab minna Eurostati koduleheküljele ja vaadata neid tabeleid. Mu väide vastab tõele.
Rainer Vakra
Aitäh! Kas valitsus põhimõtteliselt ikkagi näeb ette mingit meedet või meetmete kava sellise, ütleme, spekulatiivse 100% hinnatõusu vastu, on tal plaan B?
Peaminister Andrus Ansip:
On küll väga suur vallatus nimetada Nord Pooli hinda spekulatiivseks. Sellise lähenemisega ei saa kuidagi nõus olla. Ma ei tahaks selle hinnataseme osas mingite spekulatsioonidega kaasa minna. Aga rääkides tegelikust tulevast hinnast ja riigi käitumisest, pean ütlema, et teie küsimuses eeldatavasti sisalduvad vihjed võimalikule doteerimisele on Euroopa Liidu avatud turu tingimustes kohatud.
