Nõmme turule ratastooliga

Selle temaatika tõelisest sisut ja lahendusest annan ülevaate kolmes järgmises lõigus. Lihtsalt järjekordne näide telefoni intervjuust ja Eesti ajakirjanike tasemest. Tõusis ju teema eriliselt päevakorda kui väidedavalt olla mina uhkelt öelnud, et linnaosa valitsus ei pea projekte ühegi MTÜ-ga kooskõlastama. Nii, see pahatahtlikult (loe: huvitavalt) trükki ka läks. Tegelikult oli lausel ka teine osa, et see peab olema projekteerija kohustus. Aga see kadus loomulikult ajakirjaniku lõpututesse märkmepaberitesse...ja sinna see jäigi.

Mai lõpus juhtis Tallinna liikumispuuetega inimeste ühing Nõmme linnaosa valitsuse tähelepanu probleemile, et liikumispuuetega inimesed ei pääse ratastooliga Nõmme turu kioskitesse. Tänaseks võin öelda, et kaheksateistkümne uue kioski projektidesse on tehtud muudatus ning juba hommikul alustati kioskite ette kaldteede ehitusega, mis peaks lõpule jõudma järgmise nädala jooksul.

Kohtusin eile Nõmme turul Tallinna Puuetega Inimeste Koja esindajatega, kellega vaatasime üle käimasolevate kaldteede ehitustööd. Koja esindaja Arko Vool proovis ära ka kaldtee sobivuse ratastooliga liiklejale. Koos turu direktori Vello Lokiga selgitasime, et kahetsusväärselt oli kaldteede puudumise näol tegemist projekteerimisvigadega, mis aga on õnneks juba lahendamisel. Turueelarvest nõuab kaldteede ehitus hinnanguliselt ligi 50 000 krooni, projektimuudatused viis projekteerija läbi oma vahenditega.


Oktoobris taasavatava vana ajaloolisele turuhoonele ehk juurviljamajale on ette nähtud automaatselt avanevad uksed ja ka hoones sees on maksimaalselt arvestatud ratastoolis ning lapsevankriga klientidega.


Nõmme turg on pidevas arengus. Ja seda nii sisu kui kesta poolest.

Kakumäele jooksma!!!

Odav ja tohutut rõõmu pakkuv spordiala!

Kõik see pere kohe jooksma! Kui mul oli sellel aastal au Pärnusse suvepealinna tiitel viia, kutsusin ma kõiki pärnakaid kasutama maailma üht parimat randa. Mismoodi? Loomulikult jooksma 5-10 cm sügavuses vees, meeldivaks kaaslaseks päike ja kollane liiv. Oma kogemusest võin väita, et sellist randa, sellise kallakuga ja pikkuses on vähestes kohtades terves maailmas.

Eile tabas mind aga meeldiv üllatus. Tänu ilmastikule on Kakumäe ranna veetase kõvasti langenud ja lubab lausa edasi-tagasi sörkides 6 km otsa teha. Ühesõnaga, rannariided selga ja niisama vedelemise asemel veepiirile solistama. Ja loomulikult paljajalu.

Kohtumiseni Kakumäel!