Riik ulatab omavalitsustele abikäe jäätmemajanduse rahastamisel 

Tulevast aastast eraldab riik omavalitsustele raha, et suunata neid senisest rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega.  Ajalooline ja põhimõtteline muudatus on vajalik, tagamaks Euroopa Liidus kokkulepitud eesmärk võtta 2020. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest.  Oleme  üle Eesti oleme rajanud pea sadakond jäätmejaama. Nüüd on vaja tagada nende mahukate investeeringute igapäevane toimine. Just selleks Eesti on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 2,2 miljonit eurot, millest 640 000 eurot saab näiteks Tallinn ja 150 000 eurot Tartu linn.


Alates 2004. aastast kehtinud mudel- olmejäätmete ladestamisel makstava saastetasu tagasisuunamine omavalitsustele nende jäätmehooldusega seotud kohustuste katteks on ennast lõplikult ammendanud. Põhjus lihtne ja loogiline. Oleme suutnud põhimõtteliselt lõpetada olmejäätmete matmise prügimäele. Selle asemel ligi 30% olmejäätmetest võetakse uuesti ringlusse ja ülejäänud põletatakse energia saamise eesmärgil. Näiteks eelmisel aastal laekus selle mudeli alusel omavalitsustele vaid 65000 eurot, kuigi veel 10 aastata tagasi oli see number üle paarikümne korra suurem.

Ökoloogilisest jalajäljest lähtuvalt on jäätmekäitluse üle-euroopaliseks aluspõhimõtteks, et jäätmekäitlus peab toimuma võimalikult tekkekohapõhiselt. Jäätmehierarhia kohaselt on jäätmete energeetiline taaskasutus küll parem kui ladestamine, aga  siiski kehvem kui nende ringlusse võtmine. Meenutan, et põletamise asemel on sorteerimine ja taaskasutamine majanduslikult 3-5 korda kasulikum. Seega pole kahtlust, et jäätmemajanduse korraldamisel on vaja lähtuda rohelisest mõtteviisist. Jäätmehoolduse rahastamise reformiga soovime innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimisega ning tekitada elanikes endis huvi kodumajapidamistes tekkiva prügi sorteerimise vastu.

See tähendab, et jäätmejaamade teenuse võimalikult mugav kasutamine tuleb elanikele kindlustada kõikides kohalikes omavalitsustes. Liigiti kogutud jäätmete äraandmine peab olema oluliselt odavam, mugavam ja lihtsam võrreldes sorteerimata jäätmetega.  Riigieelarves ette nähtud summa kaudu tagame jäätmejaamade senisest paindlikumad lahtiolekuajad inimeste jaoks, kogumismahutite võrgustiku laienemise ja ülalpidamise, aga ka elanikkonna teavitamise ja kontrollimise omavalitsuste poolt. Lisaks viimastel aastatel inimeste hulgas üha enam maad võtvale huvipuudusele prügi sorteerimisel on praegu probleemiks ka jäätmejaamade lühike tööaeg, jäätmejaamade tasud ning ebapiisav jäätmete nimistu. Näiteks Tallinna juhtidel soovitaksin eeskuju võtta Kopenhaageni jäätmejaamast, mis on avatud 365 päeva aastas, varahommikust hilisõhtuni, välja arvatud riiklikel pühadel. See on lihtne sõnum elanikele, tule millal vaja, meie väravad on alati lahti.

Hetkel käivad arutelud, et Euroopa Liit hakkab nõudma 2030. aastaks juba 60% olmejäätmete ringlusse võtmist. Praeguse 32% on Eesti Euroopa Liidu riikide selles edetabelis allpool keskmist. Kuigi meie muud keskkonnanäitajad annavad seni pigem põhjust rahuloluks, seab nigel jäätmeringluse protsent meid halba valgusesse ning võib pikemas perspektiivis kaasa tuua ka sanktsioonid. Jätkuvalt on üheks lahenduseks tagada omavalitsuste tõhusam kontroll jäätmete sorteerimise üle ja selle läbi puhtam elukeskkond. Kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse rahastamise reformi käigus eraldatavad riigieelarvelised vahendid on konkreetne samm selles suunas, et meie metsaalused puhtad püsiksid ning olmejäätmete ringlusevõtt suureneks. Puhas ja saastevaba elukeskkond on ühelt poolt meie kõigi kohutus, aga teisalt kindlasti ka meie kõigi ootus ja õigus.