Teoreetiliselt mõjub erakondade
paljusus noorele demokraatlikule riigile tervendavalt. Seda enam paneb
muretsema, et täna on parlamendis esindatud võrreldes eelmise koosseisuga
kolmandiku võrra vähem erakondi. Tuleb tõdeda, et näiteks Rahvaliidu ja
Roheliste lahkumisega suurest poliitikast haigutab nii mõneski valdkonnas suur
auk. See, kas mõni praegu Riigikogus esindatud erakond suudab seda tühimikku
täita näitab aeg. Kuid erakondade vähenemine on toitnud ainuvõimust tingitud
arrogantsusest ja ülbust nii linnas kui ka maal.
Nüüd kerkib ülesse aga küsimus, kas
täiesti uue erakonna loomine on kui päästevits, mis täidab näiteks
poliitikakaardilt kadunud erakondadest tekkinud tühimikku. Veelgi enam, kas üks
uus ja noor erakond on nii võimas, et päästab riigivalitsemise kreenist?
Praeguse poliitilise kriisi suurim tagajärg on rahva usalduse kaotus. Selleks,
et poliitikasse tuua murrang on vaja taastada rahva usaldus ja seda saavad teha
küll vaid selle usalduse murdjad – poliitikud. Eesti riiki ei muuda paremaks
ainult üks uus erakond, vaid kõigi olemasolevate erakondade muutus ehk
poliitkultuuri tõus.
Tuleb küsida, miks ollakse täna
jõudnud nii kaugele, et võim ei kuula rahvast ning näiteks õpetajatel ja
arstidel tuleb oma meelt tänavatel avaldada. Miks oleme jõudnud nii kaugele, et
võimuga manipuleerimist ja kauplemist isegi ei püüta enam varjata. Siin võib
otsida põhjust üheltpoolt sellest, et rikkumistest ja ebaeetilisusest on saanud
justkui valitute võimukandjate tavad ja normid. See on justkui mõnede väga
kauaks ainuvõimu nautima jäänud poliitikute privileeg.
Just selles olukorras tuleb
meenutada, et konkurents on ühiskonna arengus edasiviiv jõud. Kuid nii, nagu ei
saa üheksa kuuga toota uut ja värsket Borodišit, ei saa poole aastaga luua ka
erakonda. Vähemalt sellist erakonda, mis koondaks sarnaseid tõekspidamisi ja
maailmavaadet kandvaid inimesi, kes seeläbi omaksid kandepinda ja teovõimet.
Mõelgem kasvõi sellele, kuidas sünnib ühistel vaadetel põhinev erakond – see
saab alguse küladest, valdadest, linnadest, maakondadest, ühendades inimesed,
kes sarnaste eesmärkide saavutamise nimel teevad ränka tööd, et võita rahva usaldusmandaat.
Erakonna sünd ei saa toimuda vaid selle loomise pärast ja projektipõhiselt.
Erakond ei tohi olla üheöö liblikas ega ideed kantud vaid negatiivsest
protestivaimust.
Uus erakond Eesti poliitmaastikul on
positiivne, kui see on loodud õigetel alustel ja õilsatel eesmärkidel, kuid see
üksi ei ole lahendus tänasele poliitilisele kriisile.
