Prügine Sarapuu

Hoolimata korduvatest kinnitustest on ikkagi üheselt selge, et enne läheb issanda päike looja, kui propagandameedia hakkab pealinna elanikele Tallinna asjadest ausalt ja tasakaalustatult rääkima. Hetkel on siis kogu masinavärk pandud tööle Arvo Sarapuu prügist puhtaks rapsimiseks.

Eelmisel nädalal küsiti minult kui riigikogu keskkonnakomisjoni esimehelt terve ports küsimusi jäätmekäitluse kohta. Oli tunda küll, kuhu jutt tüürib ja mõni küsimus oli selgelt õelavõitu alatooniga, aga otsustasin teha oma tööd ja vastata nii sisukalt kui küsimused seda võimaldasid. 

Löön mina nüüd ajalehe lahti ja sellest kõigest on valminud hoopis totaalne demagoogiaküllane käkk: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/prugisoda-vabaturg-tostab-hindu-linna-korraldatud-vedu-saastab-n190260 Loomulikult domineerib Sarapuu hädakisa sellest, kuidas avatud turg ja aus konkurents linnale hirmus tüütud on ja kuidas tahaks ikka nõukaaegseid riiklikke autobaase tagasi.

Panen siia ka oma vastused muutmata kujul, et oleks näha kui vähe neist kasutusse võeti ning millisesse kastmesse seegi vähene keerati:

1.      Ma saan aru, et praegu on omavalitsustes käibel kaks süsteemi: korraldatud jäätmevedu ja ilma omavalitsuse hanketa. Teie avalikest esinemistest paistab, et pooldate pigem viimast. Miks?

Üle kümne aasta on jäätmeseadusega olnud omavalitsustel kohustus rakendada korraldatud olmejäätmete vedu. Eelmise aasta sügisel Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungil selgus, et Tallinna 13 nest jäätmeveo piirkonnast toimis korraldatud jäätmevedu ainult 3 piirkonnas ja 3  piirkonnas rakendati seda vaid osaliselt. Seega vaatamata kümme aastat kehtinud korraldatud jäätmeveo nõudele oli vabaturg jätkuvalt pooles pealinnas. Kui Tallinna Keskkonnaameti kohal lasuv korruptsiooni-kahtlus on hetkel liiga tõsine et kõik see takistab linnakodanike huvide kaitsmist ning jäätmeveohangetel parima vedaja ausat valimist, tuleb antud ülesanded delegeerida hoopis Kommunaalametile, kel on ehk praeguses asjade seisus parem võimekus prügiveo neutraalseks, korrektseks ning läbipaistvaks korraldamiseks. Ja lepingute sõlmimisel tuleb seada tingimuseks, et kõik lepingud on avalikud ja linnakodanikele kättesaadavad. Maksumaksjal on õigus saada igakülgset informatsiooni linna rahalistest kohustustest ja nendega kaasnevatest tingimustest. Ainult nii on võimalik saavutada linna finantstegevuse läbipaistvus ja eesmärgipärasus.

2.      Viitasite telefonivestluses, et jõuluvana pole olemas. Seega ei pruugi korraldatud jäätmevedu inimeste jaoks odavam olla?

Korraldatud olmejäätmete vedu on omavalitsuste kohustus ja seda ei ole kavas muuta. Olen jätkuvalt seisukohal, et omavalitsuse avatud ja ausa hankega, kus osalejatel on võrdsed tingimused, saame linnaelanikele parima tulemuse. Eesmärgiks peab olema prügiveo teenuse madalam hind ja parem kvaliteet.

3.      Juhul kui korraldatud jäätmevedu ei tule teie arvates odavam, kuidas siis kommenteerida Riigikontrolli väidet 2016. a lõpu raportis, et tuleb kaks korda odavam? („Riigikontrolli analüüs näitas, et kõigis omavalitsustes, kus toimib korraldatud jäätmevedu, on veo hind tihti kaks korda odavam kui seal, kus vedu toimub ilma omavalitsuse hanketa.“)

Toetan Riigikontrolli ja olen pidevalt juhtinud tähelepanu, et kuigi vastav seadus on kehtinud juba üle 10 aasta, mis nõuab omavalistustelt olmejäätmete korraldatud vedu, oli Tallinnas eelmise aasta sügisel seis väga halb. Pealinna 13 nest jäätmeveo piirkonnast oli korraldatud vedu ainult pooltes piirkondades. Tänaseks on statistiliselt õnneks olukord paranenud, aga valituks on osutunud näiteks Nõmmel riiuliettevõtte, kes ei suuda tagada teenuse kvaliteeti ja kellel puudub isegi jäätmekäitluse luba. Tegu tõsise seaduserikkumisega. See on sama rumal kui linn palkaks koolilapsi vedama bussijuhi, kellel puudub juhiluba.

4.      Kas tulevikus võiks olla võimalik jäätmeid ära anda tasuta, kui need on sorteeritud – nagu näiteks Berliinis?

Jäätmekäitluses kehtigu kaks kuldreeglit: kes saastab, see maksab, ning kui pea võtab, saab rahakott puhkust. Näiteks ühe plastpudeli ümbersulatamine uueks pudeliks ehk ringlusse võtt on energeetiliselt ja majanduslikult 3–5 korda kasulikum kui selle ahjus põletamine, rääkimata selle matmisest prügimäele. Seetõttu oleks mõistlik, et neil majapidamistel, kes jäätmeid sorteerivad, oleks prügiveo teenus soodsam – kasvõi tasuta. Aga kes sorteerida ei viitsi, ei taha või mingil põhjusel ei tee  ja viskab kõik ühte konteinerisse kokku, peaks sellise käitumise eest ka vääriliselt maksma.

5.      Kas võib öelda, et jäätmemajanduse korraldus saab üheks teie KOV valimiste kampaania peateemaks? Kui ma õigesti aru saan, siis olete üks SDE tõenäolisemaid linnapeakandidaate?

Selleks, et kevadel oleks metsaalused puhtad ja et olmeprügi ega autorehvid ei vedeleks looduses avame jäätmejaamad 365 päeval aastas, et neid oleks võimalikult mugav kasutada, varahommikust hilisõhtuni, välja arvatud riiklikel pühadel. See oleks lihtne sõnum elanikele – tule, millal vaja, meie väravad on alati lahti. Tallinn SDE Tallinna linnapea kandidaat selgub aprillis-mais.

6.      Kuidas kommenteerite süüdistusi, mis pole pärit keskerakondliku Tallinna linnameediast, aga sellega mitte mingit pistmist omavast Äripäevast, et olete seotud Ragn Sellsi huvide edendamisega – on viidatud Ragn Sellsi juhtivtöötajaga ühisele MTÜle jne?

Ei ole seotud mitte ühegi eraettevõttega.

7.      Kuuldavasti käisite hiljuti Iirimaal sealset keskkonna (ja jäätmekorraldust?) tundma õppimas. Mida sellest visiidist oleks õppida või üle võtta?

Riigikogu Keskkonnakomisjoni ametlik visiit Iirimaale toimub aprillis. Olen kindlasti valmis kõiki kogemusi jagama. Iirimaa on üks positiivsetest Euroopa näidetest, kes suudab üle 50% olmejäätmetest võtta taas ringlusesse. Sellest võtab osa ka Keskerakonna esindaja.

8.      Kuidas süsteemi nii korraldada, et Eesti  jõuaks jäätmete taaskasutuses 2010. aastaks 50%-ni praeguselt umbes 30-lt?

Kindel on see, et omavalitsuste roll jäätmekäitluses peab suurenema. Ühtlasi tuleb riiklikult tagada kohalikele omavalitsustele läbipaistev ning arusaadav jäätmehoolduse rahastus. Selleks eraldas riik omavalitsustele sel aastal 2.2 miljonit eurot, et suunata neid senisest rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega.  See on ajalooline ja põhimõtteline muudatus eesti jäätmekäitluspoliitikas. Näiteks pealinn saab tänavu riigieelarvest kogumismahutite võrgustiku laiendamise ja ülalpidamise ning ka elanikkonna teavitamiseks 640 000 eurot.

9.      Mida arvate Tallinna soovist ise jäätmeveoautosid ostes tekitada veel üks jäätmeveoüksus?   

Kui antud jäätmeveoüksus osaleb võrdsetel alustel  avatud konkursil, ja suudab pakkuda parimat hinda ning teenust, võib otsus olla mõistlik. Kui aga selle üksuse loomine tähendab nõukogudeaegset eriautobaasi, kus kvaliteet on olematu ja hinnakirja mõtleb linnavalitsus välja oma suva järgi, siis parem unustage see mõte kohe ära.