Palju tehtud, palju teha!

Selle aasta lõpus täitub neli aastat kui minul on olnud au ja võimalus arendada meie kodulinnaosa. Olen seda teinud südame ja hingega ning nii hästi kui oskan ja suudan. Üheskoos oleme suutnud selle aja jooksul algatada mitmeid olulisi protsesse, rääkimata ehitustest ja renoveerimisest. Käivitasime jõuliselt kanaliseerimise, mille tulemusena on selle aasta lõpuks 95 % Nõmme peredest jõudnud 21. sajandisse ja saanud võimaluse liituda kanalisatsiooniga.

Läbi raskuste suutsime lõpuks lahendada Nõmme turu saaga. Tänaseks on aastaid häbiplekiks olnud turust saanud meie üks olulisemaid visiitkaarte. Tundub lausa uskumatuna mõelda, et vähem kui aasta aega tagasi oli turg alles väljasuremise ohus, lagunenud putkade ja lettide rägastik.

Nõmmel on alati olnud selgelt Tallinna kõige tervise- liikumisesõbralikum linnaosa. Spordimehena tean kui oluline on, et just Nõmme-Harku metsateedel looklevad Eesti pikimad valgustatud liikumisrajad. Spordikeskus koos ainulaadsete soojendusega välibasseinidega, seikluspargi ja Hiiu staadioni kompleksiga on tänaseks lahutamatud osad meie linnaosa identiteedist.

Rohelise loodus ja keskkond on märksõnad, mis meie linnaosa iseloomustavad. Seetõttu pean oluliseks, et korraldasime Nõmmel seitsme pargi ja algatasime Harku raba kaitse alla võtmise. Hiljuti avatud Pääsküla raba loodusõpperaja ja vaatlustorni aktiivne kasutamine on kindel märk sellest, et nõmmelased on looduserahvas, kes oskavad oma elukeskkonda vääriliselt hinnata. Siinkohal meenub meie ühine vastuhakk Wismari haigla kolimisele Hiiu mändide alla, mis lõppes kõigile osapooltele soovitud tulemusega. Keeruliste läbirääkimiste tulemusena jõudsime ühisele kokkuleppele, et haigla ostis kirikule kuuluva maja ning jätkab tegevust Wismari tänaval.

Need on vaid mõningad näited, mis on viimase nelja aastaga Nõmmel muutunud. Palju tehtud, palju teha! Minul kindel tahe on linnaosavanemana tööd jätkata. Miks? Sellepärast, et mitmetest uutest algatused ja mõtetest on saanud lausa südameasjad. Nõmme väärib ja vajab keskuses asuva polikliiniku renoveerimist kaasaegseks meditsiinikeskuseks, kultuurikeskuse laiendamist, rääkimata Nõmme Gümnaasiumi juurde rajatavast spordimajast või Kivimäe sauna renoveerimisest. Täna teame täpselt, kuhu poole on kavas liikuda. Liikuda kindlalt ja stabiilselt, täpselt nagu viimased neli aastat!

Üheskoos Nõmmel edasi!

Kuremaa kaotas teise liiga meeskonnale

Et siis selline uudis:

Korvpalli Eesti karikavõistlustel kaotas Eesti meistriliiga meeskond Kuremaa / Tartu Palliklubi teise liigasse kuuluvale Nõmme RIMile 95:96.


Tõe huvides olgu öeldud, et Nõmme meeskond sai enne mängu algust visata 12 kolmepunktiviset, millest tabati viis. Seega algas kohtumine nende eduseisult 15:0.

Kui need punktid maha arvata, lubas Kuremaa teise liiga meeskonnale ikkagi uskumatult palju punkte – 81. Neist suur osa langes veel mullu Tallinna Kalevis mänginud Erki Kivinuki arvele.

RIMi rivistuses pallis teisigi endisi meistriliiga mängijad, näiteks Kaido Seil ja Reimo Luht. Viimase väitel jäid aga mitmed põhimehed Jõgeval peetud kohtumisest kõrvale. «Võtsime kaasa mitu noortemeeskonna poissi,» märkis ta.

Luht kinnitas, et RIM läks meistriliiga meeskonna vastu võidumõtetega. Mängu käigus sai Kuremaa eeldatav kesisus aga kinnitust. «Sellise meeskonnana pole neil meistriliigas küll midagi teha,» arvas kogenud korvpallur. «Aga usun, et nad saavad endale jõudu juurde. Praegu oli nende kaitse nõrk – Kivinukk üksi pani kogu selle seltskonna selili.»

Pealegi harjutavad meeskonnaga koos kaks ameeriklast, ent ülemineku vormistamiseks ei saadud kõiki vajalikke pabereid korda.

Prave hinnangul on ameeriklased Eesti korvpalli mõistes väga heal tasemel mängumehed, kuid andis mõista, et kumbki ei esita ülisuuri palgatingimusi.
«Tegelikult ei tahaks ma nendest meestest enne rääkida, kui kõik asjad on täpselt paigas,» lausus ta.


Seega järgmine nädal on meil must mees vastas. Aga ka meil on veel mitu meest rivis juures. Järgmisel reedel 19.00 Tallinna Hariduse Keskuses tuleb huvitav lahing. Muuseas Kivinukk lajatas 54, Kaido Seil viskas 22 ja mina udjasin 10 punkti väärtuses korve.

Nõmmel abipolitseinikuna patrullimas

Tänase postituse võib julgelt lahterdada kahte osasse.
Esimene on kirjeldus mõtetest, mis valdab kui esimest korda oled politseivormis.
Ja teine on poliitiliselt korrektene ülevaade tehtust.

Esimene osa:

Nüüd ma mõistan, miks võiks eriliselt ahvatleda neid poisse ja tüdrukuid, keda näiteks koolis või lasteaias kiusati, politseiniku amet. Palun nüüd mitte võtta kõike puhta kullana, aga oma mõttetera on siin olemas. Kui sind muidu ei kuulata, pane vorm selga ja sinust saab kuulatav, suur juht ja jõu kehastus! Nõmme Ema pargis jalutades jooksid napsutajad ummisjalu laiali, kuna üks näitas näpuga, et näe, ment tuleb. Tavaliselt pidin ma selle tulemuse saavutamiseks mitu minutit vestlema. Teiseks, valgusfoori taga rohelist tuld oodates, märkas üks BMW-ga rullnokk jõustruktuuride embleemi minu õlal ja tulemuseks vaid tagasihoidlik kiirendus, kuni kiiruseni 53km/h. Kolmandaks piisas vaid sinivalge riietuse nägemisest, kui jalakäijate valgusfoor või avalikus kohas alkoholi tarbimine sai hoopis uue tähenduse:-) Ja oi, neid näited oli veel ja veel. Ühesõnaga, nõrga närvikavaga inimesel võib tõepoolest võim pähe lüüa.
Ma tõesti loodan ja usun, et tõsised oma ala proffe köidab ausa ameti juures hoopis midagi muud.

Teine osa:

Pühapäeva õhtul kella kuuest üheteistkümneni õhtul täitsin eeskujuliku kodaniku kohust ning käisime kolleegi Margus Nõlvakuga Nõmmel abipolitseinikena patrullis. Kontrollisime linnaosa parkide ja mänguväljakute juures avaliku korda ning manitsesime korrarikkujaid.

Patrulli käigus selgus, et suurimaks mureks on avalikes kohtades alkoholi tarbimine. Saime taas kinnitust, et politseikontrolli tuleb tihendada just avalike parkide ja mänguväljakute juures, kus armastavad koguneda erineva taustaga kambad, kel tavaliselt ka pudel kangemaga kaasas. Kuna seltskonnad olid rahulikud ning suuremaid rikkumisi me ei tuvastanud, kontrollisime avalikku korda rikkunud isikute dokumente ning piirdusime seekord suuliste hoiatustega.

Liitusin Eesti Politseiga märtsikuus ning sellest ajast saadik olen ametlikult abipolitseinik. Minu liitumise eesmärgiks oli eelkõige näha olukorda Nõmme tänavatel läbi teise vaatenurga. Saime patrulli käigus ülevaate probleemidest, mida linnaosavalitsuse ametnik reeglina oma töö käigus ei kohta, kuid millega politsei peab iga päev toime tulema. Nende kogemuste põhjal ning ka edaspidi abipolitseinikuna Nõmmel patrullides loodan tõhustada koostööd linnaosavalitsuse ja politsei vahel.

Dokumentaalfilm Nõmme turust

16. mail 2009 avasime taas täielikult renoveeritud Nõmme turu. Allolev dokumentaalfilm meenutab, milline nägi turg välja enne rekonstrueerimist ning näitab ehitustööde käiku kuni uue turu avamiseni.

Head vaatamist!

Kuidas elada 105-aastaseks?

Nõmme on üle Eesti tuntud oma rohelisuse ja spordilembuse poolest. Eesti pikim valgustatud suusa-matkarada Glehni pargis ja Harku metsas ning Ilmarise terviserada koos Pääsküla rabarajaga loovad ideaalsed võimalused kõigile, kellel vähegi tahtmist ennast liigutada. Omast kogemusest võin kindlalt väita, et just alustamine ja soojast toast õue minek võib olla pimedas sügises vaevaline, aga siis, kui võimetele vastav treening seljataga on enesetunne lihtsalt super. Ja kui nüüd veel keegi kahtleb, tervislike eluviiside vajalikkuses, siis suurepäraseks eeskujuks on Nõmme vanim elanik Meeta Penner.

Minul on olnud au talle õnne soovida alates sajandast juubelist. Sellel nädalal tähistas krapsakas daam oma 104. sünnipäeva. Tema energia, šarm ja rõõmsameelsus on kadestamisväärt. Paljudel oleks Meetalt nii mõndagi õppida. Just heatahtlikkus ja abivalmidus on märksõnad, läbi mille Meetat Iru hooldekodus tuntakse. Vaatama vanusele on tema see, kes aitab paljusid aastakümneid nooremaid toita ja vajadusel neid abistab. Minu küsimusele, mis on tema pikaealisuse saladus, vastas tema, nägu naerul, et sportlikud eluviisid, täpsemalt ujumine. Pikki aastaid käis ta varakevadest sügava sügiseni välja Pirita rannas ujumas. Pensionile leidis Meeta aega jääda alles 86 aastaselt. Igatahes uksel leppisime kokku, et kui varem ei kohtu, siis tema 105. juubelil näeme kindlasti!

Aga nüüd soovitan minna kõigil õue värsket õhku hingama ja loodust nautima. Nõmme on selleks sobivaim koht.

Nõmme väiketänavad korda ja turvaliseks!

Viimastel aastatel oleme suurt rõhku pannud suurteede rekonstrueerimisele ja kanaliseerimisele. Võime olla uhked uuenenud Männiku tee, Viljandi ja Pärnu maantee üle. Transpordi sujuvamaks muutmine ja liiklejate turvalisuse suurendamine on oluline samm edasi, kuid ausalt öeldes tunnen erilist heameelt selle üle, et teede ehitusprogramm on hõlmanud väga suurel määral ka kergliiklusteede ehitust.

Samuti on mõeldud jalakäijate turvalisuse tõstmisele. Mitmed ohtlikud ülekäigurajad on saanud foorid. Kodanike algatusena ning koostöös linnaosavalitsusega saab sel sügiselgi veel nii mõnigi väiketänav turvalisemaks. Olgu lahenduseks sõidukiirust piirav künnis, märk või peegel. Vaatamata sellele mõtisklen ma siiski nende pisikeste kodutänavate olukorrast ja mõningatest puudujääkidest.

Suuresti on Nõmme aedlinnasiseste teekatete parendamisele kaasa aidanud kanaliseerimine, mis saab 2009. aastaga praktiliselt lõpetatud, vaid paarikümne tänava jagu töid jääb 2010. aastasse. Õnneks ei sega neid töid üldine majanduskitsikus ja võin juba ette kindlustundega öelda, et järgmisel suvel saab liitumisvõimaluse kanalisatsiooni ja veevärgiga ka viimane majapidamine.

Tänan siiralt kodanikke, kes nii meie kui AS-i Tallinna Vesi ehitusosakonna jaoks tänuväärset teavitustööd teevad ning meiega koos võimalikku parimat lahendust soovivad. Linnaosavalitsuse spetsialistide poole on pöördutud muredega, kus juhitakse tähelepanu esile kerkinud projekteerimis- või ehitusvigadele. Samuti küsitakse, et miks on jäänud mõni kitsaskoht lahenduseta, olgu selleks sadevete äravool või teelaius.

Nõmmele iseloomulikud mured saavad alguse sadevete äravoolusüsteemide puudumisest ja valmistavad igapäevaselt peavalu nii elanikele kui linnaosavalitsuse spetsialistidele, kes püüavad võimaluste piires leida parimat lahendust. Me kõik oleme tuttavad probleemidega, mille toovad kaasa sügisvihmad ja kevadine lumesulavesi. Jalgsi ja rattaga liikumine on nõmmelaste tervisliku elustiili üks osa. Pole uudiseks, et vahel on sõna otseses mõttes võimatu kuiva jalaga või keset sõiduteed astumata sihtkohta jõuda. Siin-seal on küll imbkaeve, mis peaksid sajuvee pinnasesse juhtima, kuid vahel on need peremehetutena lausa ummistunud ja ei suuda tagada tänava kuivendamist.

Olen seisukohal, et ka aedlinnale omased mured vajavad tänapäevaseid lahendusi. Just kõnniteede olukorra parandamisele ning sadevete probleemide lahendusele meie järgmiste aastate mõtted ja plaanid suunatud. Kavandame rajada kõnniteed näiteks Valdeku, Põdra, Sõbra, Kerese tänavale ja Pärnu maanteele Nõmme keskusest Järve Selverini jne.