Enne jõule levis meedias pommuudis, et tundmatud töömehed viisid Nõmme turuhoonelt ära välisuksed. Keset päist päeva tulid nahktagides mehed telereporterite saatel ja kruvisid eest ja viisid ära turuhoone uksed. Jõudude ebavõrdsele ülekaalule jäid alla ka turuhaldurid, kes neid takistada ei suutnud. Esmapilgul halva naljana tundunud lugu ehk avalikku vargust keset päist päeva põhjendavad firmat Ingenious OÜ esindavad härrad oma töö eest saamata jäänud rahadega.
Siinkohal võin kinnitada, et Nõmme Turg tasus kõik arved vastavalt läbiviidud riigihangetele ja lepingule, Ingenious OÜ ei ole mitte kunagi olnud Nõmme Turu lepingupartner ja seoses turu ehitamisega ei ole Nõmme Turul jäänud kellelegi ühtki arvet tasumata. Seega võib öelda, et tegemist oli karistusseadustikus kvalifitseeritava kuriteoga ehk avaliku vargusega, mille eest nähakse ette karistusena kuni kolmeaastast vangistust. Praeguseks on tehtud nii politseile avaldus uste varguse kohta kui ka paigaldatud hoonele Nõmme turu kulul uued uksed.
Üle-eelmise aastal aprillis põlenud Nõmme turu peahoone taastamiseks korraldatud riigihanke võitis Raketis Grupp 4 060 100 kroonise pakkumusega, millest turu kindlustusandja hüvitas 4 miljonit krooni. Kahjuks langesid ühele ajale nii ehitushange kui majanduskriis ja ettevõtete pankrotilaine. Oktoobris, kõigest mõni nädal enne turu ametlikku avamist teatas ettevõtte, et ei suuda kohustusi täita ning suurema kahju vältimiseks lõpetasime ehitajaga ennetähtaegselt lepingu. Raketis Grupile maksime juba tehtud tööde eest 2 417 767 krooni. Uue hankega valitud ehitaja viis tööd lõpuni 1 411 273 krooni eest. Nõmme Turule oli ebameeldivaks üllatuseks, et pärast hankelepingu lõpetamist pankrotistunud ettevõte on oma alltöövõtjatele jätnud osa raha maksmata. Kahjuks seda pankrot tähendabki, et ettevõtjal on võlgu rohkem kui vara ja mõned võlad võivad jäädagi maksmata. Kuigi pankrotis firma võlgnevusi lahendab pankrotihaldur, otsustasid need mehed 90ndate kombel asjad ise jõuga ära klaarida. Miks need vihased alltöövõtjad ära ei viinud neile raha maksmata jätnud tööandjate kodude või ärihoonete välisuksi? Sest nad said aru, et Nõmme Turgu oma rahavaidlustesse segades saavad nad sellele ka meediakajastust ja lootsid, et meediakära ärahoidmiseks allub turg lihtlabasele väljapressimisele ja maksab võõra võla uste tagasisaamiseks.
Lihtsustatult on tekkinud olukord, kus näiteks mina ostan Nõmme turult liitri värsket talupiima. Maksan turumüüjale ning viin piima koju külmkappi. Paar päeva hiljem selgub, et turumüüja pole farmerile ehk talumehele raha edasi maksnud. Vihane talumees tuleb otsib üles minu kodu Nõmmel, lööb maha värava, murrab maha ukse, avab külmkapi ja viib piima endaga ühes…
Seoses selle looga kerkivad üles kolm tõsist probleemi, mis puudutavad Eesti tulevikku. Esiteks, midagi on lahti ühiskonna väärtushinnangutega. Kas me oleme langenud tagasi Eesti Vabariigis aega, kus inimesed ei usu seadustesse ja õiguskaitseorganitesse ning hakkavad ise metsikute kauboide stiilis omakohtuna õigust jalule seadma? Teiseks, kelle peale saab loota kuriteo ärahoidmiseks? Vaatamata turuhalduri kiirele kõnele politseisse, jõudis esimene patrull sündmuskohale alles 45 minutit hiljem. Kiiremal reageerimisel oleks kahju jäänud sündimata ja mehi endid ei ähvardaks praegu kriminaalkaristus. Kolmandaks, ajakirjanduse silmakirjalikkus. Sa võid ise kutsuda oma vargust filmima ühe juhtiva erakanali, kes seda lugu suurema vaatajate numbri nimel õhtuses uudistes peamise uudisena kajastab. Unustage hetkeks, et tegemist oli linnaasutusele kuuluva varaga, mis ära viidi. Mõelge, kui sama moodi oleks ära viidud suvalise Nõmmele ehitatud elamu uksed, kas üldine internetikommentaatorite arvamus oleks ikka see, et tegu oli normaalne ja kahjukannatanu peakski alluma väljapressimisele ja uuesti uste eest maksma?
Head eestlased, siinkohal soovin südamest, et me saabunud aastal oleksime üksteise suhtes hoolivamad ja osavõtlikumad. Ja et see hoolivus laieneks ka meid ümbritsevale avalikule ruumile, mis on ju meie endi eluruum väljaspool kodu.
