Thursday, May 25, 2017

Me ei ehita järjekordseid müüre, vaid avatud ja tulevikku vaatavat Euroopa riigi pealinna

Tallinnas on käes põnevad ajad. Nädal tagasi näitas Emori küsitlus Tallinnas sotsiaaldemokraatidele kodanike seas 18-protsendilist toetust. Keskerakond on samal ajal langustrendis. Olgu see meile kõigile innustuseks ning teisalt märgiks, et seekord tuleb sügis teisiti.

Paljud on minult küsinud ja saanud selge vastuse: jah, ma olen valmis kandideerima Tallinna linnapeaks ning edu korral loobuma keskkonnakomisjoni esimehe tööst Riigikogus.

Mitmendat põlve tallinlasena olen veendunud, et linnapea amet on rohkem kui üheksast viieni töö. See on elustiil, see on suhtumine ja teadmine, et terve linn on minu koduhoov, mitte pelgalt töökoht, kuhu tullakse autoga Paidest või Põltsamaalt kell 9 ja lahkutakse kell 17.

Mulle on oluline, et me ei ole oma püüdlustes üksi. Ma näen ja tunnetan iga päev, kuidas Tallinna sotsiaaldemokraadid ja veel paljud inimesed on ühendanud jõu ja on valmis koos minuga pöörama Tallinnas uut lehekülge. Spordimehena ma tean, et muutused ja edu on võimalik saavutada ainult meeskonnatöös. See on meie ajalooline võimalus.

Aitäh teile kõigile senise toetuse ja panuse eest – töötame koos edasi!

Aga – kala hakkab mädanema peast. Ühe erakonna pikk ainuvõim on Tallinna arengu peatanud ja linnavõimu laisaks muutnud.

Ükspuha, millist kivi selles sumbunud tiigis liigutad, siis alati tuleb selle alt paha haisu. Ma ei hakka peatuma Tallinna prügimajandusel, kus valitseb totaalne kaos ja peataolek. Ärme räägi täna autoromudest, mis risustavad linnapilti. Ei tasu kõnelda isegi korruptsioonist Tallinna linnaplaneerimises ega sellest, et pealinna volikogu juhib isik, kes on parasjagu altkäemaksu andmise süüdistusega kohtu all. 

See pole meile uudiseks, oleme energilise opositsioonijõuna sellele pidevalt tähelepanu juhtinud ja juba praegu me näeme, kuidas sotsiaaldemokraadid suudavad tõugata ainuvalitsevat linnavõimu otsustama.

Hurjutasime Keskerakonda selle eest, et linna domeenid ja kaubamärgid on Keskerakonna omandis. Nad tagastavad need.

Hakkasime rääkima romudest, mis rikuvad linnapilti. Selle peale läksid ka Lasnamäe ning Haabersti linnaosavanemad romude vastu võitlusse.

Nõudsime juba mitu kuud tagasi, et abilinnapeaga seotud prügifirmaga BWM OÜ -ga on vaja kõik lepingud kohe lõpetada. Nüüd see nii juhtuski. 

See kõik näitab veelkord, et meil on juba täna jõudu ja kaalu, et seista uue Tallinna ja tallinlaste eest.

Nüüd on aeg koos teiega asuda tööle, et tõugata minevikku läppunud võimumonopol ja visata kolhoositallid mustusest puhtaks.

Meile on ikka ette heidetud liigset jutustamist. Asjata. Toon siin välja mõned konkreetsed asjad, mida oleme viimasel ajal valitsuses ära teinud pealinlaste elu parandamiseks:

lõpetasime riigi ja pealinna vastasseisu, mille tulemusena teeme korda Kalevi staadion ja renoveerime Tallinna Linnahalli:
eraldame 215 miljonit eurot ravijärjekordade lühendamiseks;
anname aastas 15 miljonit eurot, et tagada igale lapse pääs sobivasse huviringi või trenni, millest pealinnale ligi miljon eurot;
tõstame lastetoetusi, et kolme-lapselised pered saavad kuus 500 eurot;
panustame kohalikke omavalitsusi jäätmejaamade arengusse, Tallinn saab selleks aastas 650 000 eurot;
maksame sel sügisel üksi elavale eakale toetust 115 eurot;
ja loomulikult suured renoveerimisprojektid – Haabersti ristmik 19,6 miljonit, lennujaama laiemine 70 miljonit…

Need on vaid üksikud näited riigi ja pealinna koostööst.

Nüüd aga räägime meie kodulinnast.

Mis on meie, sotsiaaldemokraatide põhiline fookus nendel valimistel?

Loomulikult meie lapsed. Tallinna lasteaedadest vajab renoveerimist lausa 80 maja, mis on ligi kaks kolmandikku kõigist lasteaedadest. Sotsiaaldemokraatide peamine eesmärk ja lubadus nende valimistel on kõik need lasteaiad järgmise nelja aasta jooksul korda teha. Aga mitte ainult seda. Lisaks ilusatele majadele peab lastel ka kõht täis olema ning see toit peab olema tervislik. Et ükski laps ei jääks lasteaias söömata, tagame tasuta lasteaiatoidu kõigile Tallinna lastele.

Edasi. Oleme juba käivitanud programmi varajaseks keeleõppeks lasteaedades. Me usume, et iga lasteaias õpitud lisakeel tõstab laste konkurentsivõimet nende tulevases elus. Mul on hea meel, et Reformierakond on selles asjas meie paati hüpanud. Eesti keele omandamine vene lasteaedades on meie jaoks iseenesest mõistetav.

Meie plaanid on sellest aga kaugel ees – soovime investeerida lastesse, andes kõigile lastele rohkem kui ühe keele!

Linnakodanik peab tundma, et tema ongi linn, et ei ole veelahet ega mingit müstilist ametkondlikku monstrumit nimega linnavalitsus. Linnaosad, asumiseltsid, kodanikeühendused, uued ideed – need peavad saama Tallinna linna uueks võimuharuks. Anname kodanikele võimaluse ise arendada oma linna.

Sotsiaaldemokraatide soov on anda rohkem võimu Tallinna linnaosadele ning tuua sisse kaasava eelarve põhimõte, nagu tehakse paljudes teistes innovaatilistes linnades. Meie kindel seisukoht on, et halduskogu peab valima linnaosa vanema.

Tallinn peab saama sumbunud tiigist elujõuliseks jõeks, mis voolab sinna, kuhu linnaelanikud ise seda juhivad.

Tallinn on pika ning rikka ajalooga linn, mille üle tunneb uhkust kogu Eesti. Mina linnapeana kindlasti ei kavatse loobuda sellest, mis on hästi tehtud. Nii nagu kellelgi ei tuleks pähe minna vanalinna müüride kallale, ei loobu sotsid tasuta ühistranspordist ning muudest algatustest, mis on kaasa aidanud Tallinna arengule ja meie kogukonna edenemisele.

Meist mitte kaugel asuv Norra pealinn Oslo on võtnud eesmärgiks teha kesklinn 2019. aastaks autovabaks. See tulevikku vaatav otsus puudutab seal ligikaudu 350 000 autoomanikku. Minu küsimus teile on – miks ei võiks Tallinn plaanida midagi sarnast?

Miks ei võiks meie kesklinn olla ala, kus eesõigus on jalakäiatel ning jalgratturitel ning alles siis mootoriga transpordil? 

Meil on meeletu potentsiaal kujundada oma linn senisest oluliselt rohelisemaks ja puhtamaks. Näiteks teeme puhta joogivee tasuta kättesaadavaks kõikides avalikes parkides ning tihedama käidavusega tänavatel, paigaldades selleks linnaruumi vastavad joogikraanid.

Tallinn on kuulus oma spordi- ja rahvaspordiürituste poolest. Meil toimub suuri üldrahvalikke rahvaspordiüritusi, olgu need siis sügisjooks, kepikõnd või ajaloomatkad koos Jaak Juskega :)

Kuid sellest on veel vähe – meil on vaja saada Tallinna noored liikuma. Selleks on vaja rikastada noorte võimalusi kooli ajal ning pärast kooli spordiga tegelemiseks. Minu sihiks linnapeana on, et Tallinn oleks Euroopa spordipealinn aastal 2022. See on suur ja ambitsioonikas väljakutse, kuid teiega koos me saame sellega hakkama.

Ja lõpetan pöördumisega noorte poole. Tallinn on noortelinn, edumeelsete mõtete linn. Tallinn on linn, kus sündis skype, transferwise, e-valitsus ning omal ajal maailma kõige kõrgem hoone – Oleviste kirik. Meil tuleb hoida joont, et Tallinn oleks edumeelne, uuenduslik ning innovatiivne linn, mis on eeskujuks Läänemere maadest kaugemalgi.

Nendel valimistel saate esmakordselt valida teie, 16- ja 17-aastased tallinlased. Teie elujaatavad mõtted on see, mis annab Tallinnale hoogu, sära ja nooruslikku indu. Me ei ehita järjekordseid müüre, vaid avatud ja tulevikku vaatavat Euroopa riigi pealinna.

Teie toel – pealinna uus põlvkond – me tuleme ja loome Tallinna uueks!


Teie toel – kõik edumeelsed inimesed – me lõpetame selle umbse võimumonopoli ning paneme tallinlastena Tallinna juhtimisel käed külge!

Wednesday, May 17, 2017

Eesti rahvas on metsa-, mitte kirveusku

Eesti metsa ümber mühiseb ja lainetab, lausa vahutab. Tuhanded inimesed protesteerivad tänaval – ärge raiuge liigselt Eesti metsa. Teiselt poolt kõlavad manitsused – metsandus pakub siin tööd ligi 40000 inimesele ja täidab miljonite eurodega riigikassat. Neil kõigil oleks justkui õigus.

Ent… 21. sajandi Eesti vastutustundlik metsanduspoliitika ei saa lähtuda ainult majanduslikest eesmärkidest ja raiemahtudest. Mets on meie ökoloogiline vundament, vaimne tagala, osa meie ühisest mõtteruumist, mina-pildist ja kultuurilisest olemisest.

Riigikogu keskkonnakomisjon alustas tõsist tööd valitsusest saabunud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõuga, mille esimene lugemine oli parlamendi suures saalis 22. märtsil. Meie eesmärk on metsa kaitsta ja säästvalt arendada.

Rangema kaitse saavad täiendavalt 27 000 hektarit salu- ja laanemetsi, mis asuvad riigimaadel, kus RMK on juba peatanud täielikult majandustegevuse. Samuti tuleb lageraie asemel soodustada senisest enam alternatiivseid raieliike. Need on kahtlemata ülimalt positiivsed otsused.
Et mitte kirves endale jalga lüüa, peab enne kaalukaid otsuseid olema üheselt selge, kui palju on juurdekasv majandatavas metsas ja kui suur on Eesti metsa üldine juurdekasv. Erineva metoodika tõttu kõiguvad vastavad näitajad 3-4 miljoni tihumeetri ulatuses. Kindlatest raiemahtudest saab rääkida alles siis, kui lähteandmed on täpselt paigas.

Minule on üheselt selge, et Eesti metsa ei tohi langetada rohkem, kui seda peale kasvab. Nii täpselt on kirjas ka praeguse valitsusliidu leppes. See tähendab, et Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sajand tagasi antud korraldus – kui võtad vana puu maha, pead noore asemele istutama – on jõudnud tänase Eesti metsapoliitikasse.

Riigikogu keskkonnakomisjon lisas seaduseelnõusse põhimõttelised muudatused, millest kõige olulisem on valitsuse õigus peatada uuendusraie, kui on alust eeldada, et raiete maht võib ületada majandusmetsa juurdekasvu. Praegune valitsus on esimene, kelle koalitsioonilepingus on selgelt kirjas: me ei raiu rohkem kui kasutatavat metsa juurde kasvab.

Samuti toetas keskkonnakomisjon keeldu suurendada lageraie langi ala, mis praegu kehtiva seaduse järgi ei tohi olla suurem kui 7 hektarit. Lisaks on mõistlik jätta alles kinnistupõhine metsade inventeerimine ja täiendame seadust sättega, et riikliku metsatoetuse saajana eelistatakse väiksema metsaomandiga erametsaomanikku.

Siit jõuame nagu mööda sirget sihti metsa taastamise ja uuendamise juurde. Riigimetsas istutatakse aastas 20 miljonit uut puud. Erametsades, kus raiumise mahud on poolteist kuni kaks korda suuremad, istutatakse aastas juurde kuni viis miljonit puutaime. Kas me saame sellest neljakordsest vahest järeldada pessimistlikult, et metsauuendus on suur kulu, mida kõik erametsaomanikud sunduseta tegema ei hakka, sest tuluks pöördub see kulutus alles uues inimpõlves ning nii kaugele ette vabatahtlikult kulutusi ei tehta? Selline üldistus oleks eksitavalt pealiskaudne. Võtame või Võrumaa Metsaühistu, kes 2014. aastal hankis 104 000 istikut ja mullu 344 000 istikut ning tänavu on kevadeks broneerinud 275 000 erineva puuliigi istikut. See on heaperemeheliku keskkonnahoolivuse näide.

Aga siin riivab silma ka üks raagus oks. Selsamal Võrumaa Metsaühistul on hetkel juba puudu 60 000 kuuse taime. Sellest johtub riigile kaks vajalikku ülesannet: astuda samme, et erametsaomanikel oleks piisavalt Eestimaiseid istikuid, näiteks RMK tootmisvõimaluste kaudu ning et erametsaomanikele oleks kättesaadav igakülgne metsamajandamise nõustamisteenus.
Metsauuenduse teema lõpetuseks üks eeskuju võtmise mõte Soome uuest üliliberaalsest metsaseadusest, mis kohustab raiestikud taasmetsastama. Loodusliku uuenemise osa on Soomes kõigest 20-25% ja ülejäänud juhtudel taastatakse mets läbi istutamise. Eestis on olukord praegu täpselt vastupidine.

Tallinna ja pealinna naabervaldade rohealadel on mitmel korral üleöö ja elanike jahmatuseks võetud elamukruntide lähedalt maha suured tükid metsa. Lahenduse, milleks on raietööde kavandamisel kohaliku kogukonna kaasamise kohustus, saab parlamendis seaduseelnõusse lisada. Küsimus on sätetes, mis panevad kohustuse otsida tiheasustusaladel kompromissi metsaomanike huvide ja metsakaitse vahel, sest olen tõepoolest kindel: riigimetsa ei saa langetada kohaliku kogukonna selja taga. Just seepärast lisasime metsaseaduse eelnõusse punkti, et linna rohealal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta ja raie kooskõlastatakse omavalitsusega enne metsateatise esitamist.

Eesti rahvas on olnud ikka metsa-, mitte kirve- või saeusku. Riigikogu keskkonnakomisjon kinnitas seda metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmisel veelkord. Usun, et oleme leidmas tasakaalupunkti ja jõuame lahendusteni, mis kindlustavad nii vastutustundliku metsade majandamise kui ka säilitavad metsade liigirikkuse ja põlismetsad tulevastele põlvedele.