Vuntsid võivad päästa elu

Mõni nädal tagasi kohtasin Nõmmel meest, kes ütles, et teda ei oleks praegu elavate kirjas, kui aastate eest poleks toimunud Eesti vähiliidu ja Nõmme linnaosa kampaaniat eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks. Just see üleskutse viis mehe arstlikku kontrolli ning õigeaegne ravi päästis hullemast, andes võimaluse jääda oma pere juurde. See on vaid üks näide, kus kampaania aitas päästa elu.

Siiski on kahjuks palju neid, kes jõuavad uuringutele liiga hilja! Meile, meestele, tuleb ikka ja jälle meenutada ning selgitada, et arstlik kontroll on vajalik juba enne, kui häda end tunda annab. Mehelikkuse tunnuseks ei saa pidada liigset enesekindlust stiilis „mina olen tugev ja terve”. Kas mehest ei tee meest mitte hoopis see, kui ta pakub oma perele turvatunnet, olles nende jaoks olemas – elusa ja tervena?

Hiljuti ühinesin liikumisega Movember, mille eesmärk on suunata vuntside kandmisega tähelepanu eesnäärmevähi kiirele levikule ning meenutada meestele arstliku kontrolli tähtsust! Novembrikuu jooksul toimuvas kampaanias lööb kaasa juba üle 30 riigi maailmas.

Novembri vuntsimehed soovivad tegelikkuses karjuda, et eesnäärmehaigused on kõige levinum, kuid samas eiratum meeste krooniliste haigestumiste põhjus. Maailmas sureb vähki ligikaudu seitse miljonit inimest aastas, seega rohkem kui aidsi, tuberkuloosi ja malaariasse kokku. Vähihaigete üldarv ületab 22 miljoni piiri! Eesti on küll väike riik, ent just siin on asi murettekitavam kui mujal: oleme eesnäärmevähki surijate arvu poolest (ligi 500 meest aastas) Euroopas esikohal. Ootamatu vuntsikasvatusega soovitakse kasvõi natukene teavitada kaaslasi haiguse varase avastamise, ravimise ja ennetamise võimalustest.

Varane avastamine on eesnäärmevähi puhul äärmiselt tähtis, sest algstaadiumis on paranemine võimalik. Eesnäärmevähki saab diagnoosida üsna lihtsa analüüsiga uroloogi või perearsti juures. Kontrolli peaksid kindlasti minema ka need, kel kaebusi pole, kuid kes on oma vanusega jõudnud riskirühma. Tervise eest hoolitsemine ei ole asi, millest ainult rääkida ja mida siis tulevikku edasi lükata. Seda ei saa muuta kohustuslikuks, kuid sellele saab juhtida tähelepanu, et reaalse sammu oma tervise heaks teeksid kõik ise. Uuringuks tuleb võtta aega kasvõi seepärast, et hiljem südamerahus endale ja lähedastele kinnitada: olen terve!

 Movembriliikumise abil soovin meestele meelde tuletada: tervise eest hoolitsemine ja haiguste ennetamine on Sinu enda kätes! Lubadus alustada tervisliku eluga homme ei aita, sest järgmist päeva ei pruugi enam tulla. Mõtle ja tegutse juba täna!

Minu kõne 2014. aasta riigieelarve teisel lugemisel

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Täpselt 8 tundi on saanud täis. Korralik tööpäev, on olnud mitmeid kõnesid, on olnud huvitavaid elamusi. Kõigepealt tahaks peatuda täpsemalt kolmel suuremal mõttel, mida ma olen pidevalt siin saalis kuulnud, aga ma käin need uuesti üle. Kui siin puldis oli rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, siis, oleme ausad, ta ei vastanud umbes 4 küsimusele järjest ja see küsimus oli tegelikult see, et kust te leiate maksuaugu ehk 24 miljoni euro ulatuses vahendeid? Ta vastas, et dividendidest. Rahanduskomisjonis käis lugupeetud rahandusminister ja ütles, et see ei ole võimalik. Mille peale rahanduskomisjoni esimees siit puldist sõnas, et meil on igatahes kaks kuud käinud analüüs, analüüs selgub esmaspäevaks ja esmaspäeval vaatame. Siit edasi mõeldes tekkis kohe küsimus, et kui tegelikult alles esmaspäevaks selgub, kas me leiame selle 24 miljonit või mitte – ja võib-olla see number on hoopis 60 miljonit, tegelikult me ei saanud ka seda ettevõtet teada, kust neid dividende võiks võtta –, siis milleks me üldse täna siin oleme. Küsimuse peale, miks me täna üldse seda eelarvet ja neid ettepanekuid hakkame hääletama, kõlas vastus, et see on lihtsalt indikatsioon. See on ju pehmelt öeldes väär või lausa arusaamatu. Et siinkohal võib öelda, et tegemist on sellise indikatsiooniga, toreda aruteluga, siis oleks ikka õige valitsusel täna see eelarve tagasi võtta, läbi mõelda ja tulla ikkagi siia siis neid ettepanekuid läbi hääletama, kui me teame, mis esmaspäeval toimub. Mitte nii, et arutame-arutame, aga tegelikult on meil kuskil nurgas olemas analüüsid, mis selguvad alles esmaspäevaks.  Teiseks see, mis puudutab seda kultuuri, seda mille siin pidevalt saab kokku võtta sõnaga "teerull" – ka seda on siit puldist korduvalt rõhutatud. Aga selline küüniline suhtumine, et lühidalt vastata, et miks me ei saa ühtegi opositsiooni eelnõu toetada, et siis nad äkki hakkavadki arvama, et nad võivad iga kord oma ettepanekuga sisse sadada või me hakkame seda tulevikus arvestama. Ütleme nii, et talupojamõistusega  ja mõtlevatele inimestele ongi seda pea võimatu selgitada, milleks peab siia jõulise joone vahele tõmbama. Kas ei oleks mõistlikum kutsuda osapooli kokku ja tõepoolest diskuteerida, arutada? Võib-olla ikkagi mõni neist 400 ettepanekust vääriks toetamist. Mitte lihtsalt seda, et põhimõtteliselt tsiteerides konkreetselt ühte koalitsiooni saadikut, et me kindlasti ei toeta, sest see on vale signaal tulevikuks ja siis järgmised aastad on veel keerulisem seda punast joont hoida. Ma arvan, et sellisel juhul, kui me räägime ka sellest, et see eelarve ka dokumendina on aina lühem, arusaamatum ja sisutühjem, on keeruline selliselt pinnalt tegelikult sellist mõistlikku koostööd siin saalis edendada ja sellest on siiralt kahju. Kuulates vanemaid ja kogenumaid kolleege, saame aru, et see lihtsalt konkreetselt iga aastaga muutub aina halvemaks ja kehvemaks. Kohati on tõepoolest nagu lasteaias. Kolmas punkt on see, mis puudutab ööistungit ja seda ideed, mis tähendab kuus 19 eurose lastetoetuse tõstmist. Ka seda on siit korduvalt puldist räägitud. Me teame seda, et tänaseks on selle 19 euro reaalne väärtus 12 eurot. Mul oli au täna osaleda ka selle 19-eurose lastetoetuse 10. aasta sünnipäeval. Ka see oli koht, kus rääkisid mitmed lastega seotud organisatsioonide esindajad ja pidasid seda situatsiooni ebanormaalseks, ebamõistlikuks.

Kuidas on see võimalik olnud, et seda pole kümme aastat muudetud. Räägitakse ikka ja jälle ja taotakse julgelt vastu rinda, et meil on vajaduspõhine peretoetus, aga ka seda on siit korduvalt mainitud, et planeeritud 30 000 lapse asemel sai seda natuke üle 3000. See kõik paneb mõtlema, kas tõepoolest on võimalik, et üks osa saadikutest saalis, kes on tegelikult targad, sisukad, nutikad inimesed, lihtsalt alluvad jaburale parteidistsipliinile. Müstika! Lisaks see, mida ma lugesin ühest tänastest reaalset pressiteatest IRL-i ja Reformi poolt, kus nimetati ja koputati südametunnistusele, et eelmise aasta ööistung läks maksma maksumaksjale 15 000 eurot. Nagu see oleks kõige suurem argument, miks seda ei peaks tegema! Et kui meil on kaalukausil, kas tõsta 19-eurone lastetoetus kolmekordseks, siis et appi, see läheb maksma 15 000 eurot maksumaksjale! Lihtsalt numbrite selgitamiseks nii palju, et Riigikogu Kantselei tervikeelarve on aastas üle 20 miljoni euro, me räägime 15 000 eurost. Ma sain kokkuleppele osa sotsiaaldemokraatidega ja osa demokraatidega, et kui me suudame siin saalis laste 19-eurose toetuse kuus kolmekordistada, siis me lubame, et me hüvitame selle 15 000 eurot. Mul on see kokkulepe olemas, ma saan seda kõva häälega välja öelda! Nii et jõudu ja jaksu, aga palun edaspidi vähemalt mitte sellele argumendile mitte näpuga näidata. Lihtne vastus on see, et teeme sellest 19-eurosest lastetoetusest kolmekordse, ja rohkem pole mõtet siin saalis tühje sõnu teha. Aitäh teile!