17:19 Vaba mikrofon
Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid, head Riigikogu kaaslased! Eesti ühiskonnas arutatakse tihti ühelt poolt nii poliitilise kultuuri kui eetika üle ja teiselt poolt Riigikogu kui institutsiooni usalduse ja tõsiselt võetavuse üle. Ma usun, et igaüks meist 101-st annab ühe killukese sinna mosaiiki, igaühel meist peaks süda valutama, kui see usaldus langeb või meist räägitakse halvasti.
Aga enne, kui rääkida 101 nimel, tuleb igaühel meist vaadata peeglisse. Ka austatud istungi juhataja Ene Ergmaga olen ma sel teemal pikalt vestelnud ja arutlenud ja ma näen seda, et meil on väga palju üheskoos siin arenguruumi. Tõepoolest, nagu ma varem ütlesin, siis enne, kui rääkida teiste nimel, tuleb vaadata ise peeglisse ja öelda seda, mis sul südamel on ja mis hingel.
Täna tõepoolest leidis aset üks sündmus, kus neli minu endist erakonnakaaslast lahkus Keskerakonna fraktsioonist. Väikese võiduna võime me öelda seda, et me niiöelda keskdemokraatide fraktsiooni tõime tagasi Kalle Laaneti, kellest Keskerakonna juhatus kergekäeliselt loobus ja viskas ta akna alla, aga seda pigem huumoriga. Me oleme jõudnud poliitilises kultuuris sinnamaale ja arusaamale, et meie omavaheline kaklus rusikatega Keskerakonnas Eesti ühiskonda edasi ei vii.
Me vajame lahendusi ja oleme ausad, et nõmmelased ja mustamäelased ei valinud mind Riigikokku selleks, et ma vaikiksin. Aga meie tänane või meie senine erakonnapoliitika on olnud selgelt selline, et kes ei vaiki, visatakse lihtsalt välja.
Teisalt me peame ütlema seda, et me ei ole olnud eeskujulikud Riigikogu usalduse ja tõsiseltvõetavuse tõstmisel, kui me määrame üksteisele mentoreid. Mina valijana tunnistan ausalt, et mina ei valiks ega annaks oma häält saadikule või potentsiaalsele saadikule või kandideerijale, kes tuleb siia Riigikokku mind esindama ja keda ma olen välja valinud kümnetest, kui mitte öelda sadadest kandidaatidest ja talle hiljem määratakse mentor. Ma arvan, et see on samm, millega me sõna otseses mõttes naeruvääristame mitte ainuüksi ennast, vaid kõiki 101 parlamendi liiget. See on vale ja selliseid nalju ikkagi Eesti poliitika kõrgliigas ei tohiks endale lubada. Isegi kui nad sellel hetkel, kui neid tehakse, tunduvalt võib-olla naljakad või natuke humoorikad.
Kolmandaks see, kui keegi otsustab teha teistsuguseid valikuid, siis rääkida poliitikute, minu hea pinginaabri või kellegi teise kloonimisest, ka see on taas kord jutt, mida me võiksime kõik üheskoos mõelda, vaadata enda sisse, enda ümber, kas me peaksime sellist juttu Eesti ühiskonnas rääkima, et mõningaid Riigikogu liikmed on võimalik üheksa kuuga kloonida. Ma tõepoolest ei ole nõus selliste väidetega. Mulle tundub tervikuna, et sellistel hetkedel see ei ole ainult ühe erakonna, see ei ole mingu pinginaabri küsimus, see on juba vaata et laiemalt mitte ainuüksi kogu Riigikogu, vaid üleüldse Eesti riigi küsimus. See, kuidas paistab välja parlament, on tihti Eesti ühiskonna nägu. Ma usun, et kõikvõimalike sammudel, kõikvõimalikel otsustel mitte ükski erakond, olgu nad sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Reformierakond või Isamaa ja Res Publica Liit, ei tohiks seda mitte kunagi unustada.
Meie oleme siin saalis Eesti rahva nägu ja mõelgem selle peale mitte ainuüksi täna, aga ka homme, ülehomme, kuu, aasta ja kümne pärast. Aitäh teile ja ilusat õhtu jätku!
No comments:
Post a Comment