Nii nagu ei saa kõikide Eesti
maakondade ja valdade juhtimist Toompeale koondada, pole võimalik Tallinna
suuruses linnas tsentraliseerida kogu juhtimist kesklinna. Kuigi Keskerakond on
riigis opositsioonis olles seisnud alati selle eest, et valitsus ei
likvideeriks maapiirkondadest teenuseid ega tooks pealinna kõiki riigiametid,
ei rakendata sama põhimõtet ega poliitikat pealinnas. Tallinnas on asutud
linnaosade eripära ja inimestele osutatavaid teenuseid jõuliselt likvideerima
ehk vastupidistele lubadustele ajama reformistlikku poliitikat.
Huvitav, et seda lammutamist, eesmärgiga linnaosadesse alles
jätta vaid teeninduspunktid on alustatud just ühest ajaloolisemast ehk Nõmmest.
Linnaosast, kus on läbi aegade hoitud selget joont kui iseseisvast Nikolai von
Glehni poolt rajatud ajaloolisest linnast.
Sellel aastal viidi Nõmme
Spordikeskuse juhtimine ja otsustamine Vabaduse platsil asuvasse Spordi- ja
Noorsooametisse. Enne seda pagendati Eesti Meistrivõistlustel jalgpallis kulla
võitnud Nõmme Kalju koduselt Hiiu staadionilt Kadriorgu. Kas nüüd on käes
koolilaste kord? Nõmme Spordikeskuse hallatava Hiiu staadioni kasutus on olnud
siiani Nõmme koolidele tasuta. Nüüd muutub see Nõmme lastele ja Nõmme
haldusterritooriumil olevatele haridusasutustele tasuliseks.
Kasumit teeniva Nõmme turu
liitmine majanduslikult miinuses olevate Tallinna turgudega seab ohtu ka
toimiva turu. Kindlasti on tallinlastele ja ka kaugemailt tulnuile teada Nõmme
südameks kutsutud ja hiljuti renoveeritud turg. Eelmise aasta lõpus otsustati
ootamatult majanduslikult toimiv linnaosavalitsuse allasutus liita Tallinna
turgude suurde potti. Millistel põhjustel või kellele on kasulik, et kasumit
toov ja sotsiaalselt oluline ettevõtmine on osaks kahjumit tootvale Lasnamäe
turule? Kas nii saab peita lähenevate valimiste eel Nõmmel kasumit teeniva turu
varju teised linna turud, mis erinevatel põhjustel miinust teenivad?
Käesoleval suvel koondati
linnaosast raamatupidamine ja uuest aastast kaob arhitekt. Muuseas just
arhitekt oli esimene ametikoht, mis 1991. aastal Nõmme linnaossa loodi.
Arhitekt on olnud siiani garantiiks, et linnaosas kehtiks reeglid, mis tagaks
ajaloolise Nõmme säilimise rohelisena ja ainulaadse metsalinnana. Kas tõesti
hakatakse arendajaid korrale kutsuma ja projektidele nõmmelikke lahendusi
leidma linnaplaneerimise ametis? Vaevalt see odavam tuleb, kuid kindel on ka
see, et bürokraatia suureneb ja teenused hakkavad enam aega nõudma. Just Nõmme
arhitekt koostöös halduskoguga on ära hoidnud hiigelarendused ning suutnud
ehitajaid nõustades muutma projekte Nõmmele iseloomulikumaks. Lisaks on
nõmmelastel erinevalt väljakujunenud linnaosadest, nagu Mustamäe või Lasnamäe
vaja tihti head nõu, kuidas oma maja renoveerida, kui kõrge peab olema
piirdeaed või mis värv tuleks ehitada katus? Nüüd hakkavad otsustama ametnikud
Vabaduse väljakul.
Siinkohal tekibki küsimus, et
kuhu edasi? Likvideerime näiteks Nõmme Kultuurikeskuse ja ühendame selle
Lasnamäe Kultuurikeskuse Lindakiviga. Kindlasti leiaks ka sellele majanduslikud
põhjendused, miks üks ühine Tallinna Kultuurikeskus oleks väga vajalik.
Rahalise kokkuhoiu võib isegi saavutada, aga kohalikust kultuuri arengust
hakkab lihtsalt kahju.
Ja siin ma ei mõistagi tänaseid otsustajaid,
kes üleriiklikus poliitikas räägivad võimalikult inimlähedasest teenuse pakkumise
vajadusest. Ka siin Tallinnas peab kehtima poliitika, et igapäevane asjaajamise
ja töökorraldus tuleb tuua elanikule lähemale, mitte vastupidi. Oluliste
küsimuste arutelu peab toimuma kohalikus esinduskogus. Vaid nii kostub elanike
hääl ja on kaitstud kohalike inimeste heaolu. Vastasel juhul tuleb taaskord
puhuda sõjapasunat ja asuda lahingusse iseseisva Nõmme linna nimel.
No comments:
Post a Comment