Soomlaste prügipõletuse maksab kinni Eesti elektritarbija

Prügiäri on teatud maades kuritegeliku organisatsiooni ehk maffia põhiline tuluallikas. Kahjuks tundub, et ka Eesti vabariigis tehakse jäätmemajanduse otsuseid just lähtuvalt omakasust või siis lihtsalt lausrumalusest. Kõigepealt ehitame viis ülikallist europrügilat ning siis avame eestlaste prügitootlikkusest kaks korda võimsama jäätmepõletustehase. See loob omakorda vajaduse tuua Maarjamaale prügi juurde Soomest ja Suurbritanniast. Kuna seaduse järgi on tulemuseks roheline energia, maksab selle kinni Eesti elektritarbija.

Alandame elektrihinda 10 eurot aastas

Kodukulude alandamisest on saanud anekdoot. Tegelikult on võimalik igal elektritarbijal säästa ligi kümme eurot aastas, kui lõpetada Eesti Energia prügipõletamise riiklik toetamine rohelise energia sildi all. Lisaks on vastuvõetamatu, et Eestisse hakatakse põletamise eesmärgil sisse vedama jäätmeid Soomest ja Suurbritanniast ning ka sellele maksab rohelise energia toetust kohalik elektritarbija. Tekib küsimus, kelle huvides ikka investeeriti 105 miljonit eurot ja miks rajati jäätmepõletustehas ligi kaks korda võimsam. Näiteks praeguseks on teada, et Eesti Energia Iru jaam on võitnud hanke Soomes Turu piirkonna olmejäätmete põletamiseks mahus 24 000 tonni järgneva kahe aasta jooksul. Sellise koguse prügi tootmiseks läheks nõmmekatel aega umbes 3,5 aastat.
Hirmkallite europrügilate rajamisega raha tuulde

Keskkonnaministeeriumi jõulisel eestvedamisel ehitati läbimõtlematult viis europrügilat. Selleks kulus peale omanike ja omavalitsuste omafinantseeringute ka ligi 13 miljonit eurot abiraha. Selge on see, et Eesti Energia prügipõletustehase rajamisega võiks viiest europrügilast neli sulgeda. Hoolimata sellest, et igaüks meist toodab umbes 40 kg jäätmeid kuus, pole lihtsalt midagi prügilasse viia. Taas kerkib küsimus: kelle huvides oli otsus rajada kalleid europrügilaid? Kas keskkonnaminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ikka teavad, mida teine teeb, või lähtutakse pigem kellegi ärihuvidest?

Põletamine pole keskkonnahoidlik

Vale on mõtteviis „Kõik ahju!”. Jäätmete põletamine on jäätmehierarhias ainult üks aste parem kui ladestamine. Keskkonnahoidlik on olmejäätmete sortimine ja taaskasutamine. Kahjuks on praegu turul prügipõletamine doteeritud, mistõttu pole majanduslikult mõttekas jäätmeid liigiti koguda. Sellise ebamõistliku olukorra lahenduseks on lihtne võimalus: tuleb lõpetada elektritarbijatele kohustuslik Eesti Energia prügipõletamise toetamine. See loob võimaluse alandada kodukulusid, väärtustab jäätmete sortimist ja päästab Eestimaa prügiimportija tiitlist.

Pildil prügitursimi esimene laev ehk Suurbritannia jäätmete mahalaadimine Muuga sadamas.